https://areena.yle.fi/1-50281819

SANA "ASIA" EI MISSÄÄN TAPAUKSESSA OLE "GERMAANILAINA" - EI "MUINAI-NEN" (jollaisia ei kermaanista edes ole...) KUIN MYÖSKÄÄN RUOTSIN SANASTA "ÄRENDE" (joka olisi joskus muka ollut *uř-endja tshekkiläisellä ř:llä...)!

ASIA on ilmeisesti kantauralilainen kampakeraaminen sana (*ATE?), joka on tarkoit-tanut lähissä esinettä ja työkalua (kalus on liettuaa ja tarkoittaa pajavasaraa = kalus plaktukas, jonka myöskin Saarikivi on yrittänyt väärentää). Siitä tulee ilmeisimmin myös ASE ja balttikielten ASE-PUU: ASIS > la osis, lie uosis, pr. woasis, asis, ven. jasen = jalava, engl. ash. Jäsen voi olla vasrakirveskieltä ja tarkoittaa osaa.

http://kaino.kotus.fi/algu/index.php?t=sanue&sanue_id=52524

atᴈ ?= pohjoissaame [āttât] UEW 1988 s. 20-21
atᴈ ?= suomi asia UEW 1988 s. 20-21
atᴈ ?= itähanti [o̭t] UEW 1988 s. 20-21
atᴈ ?= pohjoismansi [ut] UEW 1988 s. 20-21
atᴈ ?= unkari izé UEW 1988 s. 20-21

https://en.wiktionary.org/wiki/iz%C3%A9

" Hungarian

izé (plural izék)

  1. thing (denoting a vague thing, or something whose name is forgotten by the speaker)
  2. (euphemistic) sexual organ "

"Germaaniteoria on aivan perseestä ja perustuu vain sanan muodolle (asia, rasia, huosia = luuta, hosia = korte,näsiä, haasia),josta sanalle rasia on esitettty kyseen- alainen germaanietymologia *randja = reunallinen (rantillinen) astia. AINAKIN KAIK-KI MUILLE ESITETYT GERMAANIETYMOLOGIA TOVAT VARMASTI VÄÄRIÄ!

Saksalainen johtava SU- ja germaanikieten suhteiden tutkija Ralf Peter Ritter (1937 - 2013) kirjoittaa väitöskirjassaan seuraavaa:

https://hameemmias.vuodatus.net/lue/2015/12/suomalaisten-ja-germaanisten-kielten-varhaisimmista-lainakosketuksista-ajalaskun-alun-aikaan

... § 20. Eine Sequenz -Vsia ist im Finnischen in folgenden Nomina belegt: asia ‘Sache, Angelegenheit’, ha(a)sia ‘Darre, Horde’, rasia ‘Schachtel’, huosia ‘Besen = luuta, Schrubber = (juuri)harja’ und hosia ‘Schachtelhalm = korte’.

Die Phonemfolge -Vsiä scheint außer in der palatalen Variante von näsiä ‘Seidel-bast’ nicht vorzukommen. Fi. asia sieht KOIVULEHTO im Hinterglied eines urgerma-nischen ‘tuzandia- (an.arendi,ahd.erendi ‘Botschaft = viesti,sanoma, suurlähetystö, Angelegenheit’), rasia führt er auf ein urgermanisches *randja- (schwed. dial. rändeRand einer Schachtel’) zurück.Im Falle von asia finde nach HOFSTRA der genann- te germanische Ansatz durch die Zusammenstellung "eine Stütze, wenn nicht gar eine Bestätigung" (1985,420). Dem steht aber entgegen, daß das Wort im Altschwe-dischen den für Suffixe charakteristischen dreifachen Ablaut aufweist (NOREEN S. 180. 4), wobei die altgutnische Variante mit der altsächsischen Vertretung übereinstimmt! Zu rasia s.u.

§ 21. Fi. nasia, näsiä ‘Seidelbast’ wird von KOIVULEHTO mit dem Hinweis, daß die ältesten Netze aus Bast hergestellt wurden mit got. nati ‘Netz = verkko, netti’ usw. verbunden. Gegen diese Zusammenstellung ist zunächst in semantischer Hinsicht einzuwenden,daß Netze kaum vorzugsweise aus dem Bast von Daphne mezereum hergestellt wurden, sondern es werden doch wohl auch andere Pflanzen, z. B. der Flachs oder die Linde, das nötige Rohmaterial geliefert haben. Umgekehrt wird der Bast von Daphne m(ezereum). kaum vorwiegend für die Herstellung von Netzen benutzt worden sein.

Dann erscheint es aber unglaubhaft, daß die Pflanze nach dem fertigen Produkt benannt sein soll. Von einem Kompositum ‘Netzbaum’ oder ‘Netzstrauch’ muß man aber ausgehen,denn ein -jo- oder -i-Stamm von der Wurzel *nat- mit der Bedeutung ‘Seidelbast’ läßt sich im Germanischen nun einmal nicht nachweisen.

[HM: Näsiästä tehtiin verkkoja, joilla suojattiin esimerkiksi jäädytettyjä elintarvike-kuoppia ("haltu"? < balt šaltu) pedoilta, jotka kammoksuivat tätä myrkkyä.]

73

Allenfalls könnte man noch ein urgermanisches *natilōn- zugrunde legen, aber dies bedeutet ‘Nessel = nokkonen’ - von dem fraglichen Schicksal des Formans im Ostseefinnischen einmal abgesehen.

[Tuo sana on preussiksi nātis (noatis], joka on tarkoittanut "(langaksi) kehrättävää kasvia. Myös naatti on venäjästä samaa juurta.]

http://www.prusistika.flf.vu.lt/paieska/paieska/1?id=1494

§ 22. Wenn HOFSTRA zu KOIVULEHTOs Etymologie von f.ha(a)sia ‘Trockengestell für Heu, Getreide = viljan- ja heinänkuivauslaite ’ bemerkt, sie "wäre, falls sie zutrifft, ein Indiz für einen frühen Lautwandel /ē/ > /ā/", weil sie "die Substitution von urgerm. /s-/ durch früh- oder mittel-urfi./s/ (> späturfi./h-/)" voraussetze (145),so ist dies maß-los untertrieben: das in Rede Stehende nordwestgermanische Merkmal hätte gleich-sam "methusalemiches" Alter,denn die Entlehnung müßte noch vor dem Wandel *ti > si erfolgt sein. Als Etymon wird von KOIVULEHTO nämlich *sāt(i)-ja- < urgerm. *sētja- (> an. sæti ‘Sitz;Heuschober’) vorgeschlagen (1982b,269,Anm. 16). Schwed. hässja ‘Heureiter’, dessen altnordische Vorform von KARSTEN als Quelle des finnischen Wortes angesehen wird (1943/44 s.v.), müßte dann - wie schon in SKES erwogen wird - aus dem Finnischen stammen, denn an zufälligen Anklang wird man schwerlich denken dürfen.

74
Der Tatbestand wäre der folgende: Das Ostseefinnische entlehnt aus dem Urgerma- nischen ein Wort für ‘Heuhaufen’ (*sātja-) und entwickelt daraus die Bedeutung ‘Stangengerüst zum Trocknen von Heu oder Getreide’ und entlehnt später das Grundwert *sāta- mit der ursprünglichen Bedeutung (saatto)! Der Ansicht KOIVU-LEHTOs kommt entgegen, daß das schwedische Wort und seine Entsprechungen in den übrigen skandinavischen Sprachen im Nordischen isoliert sind und keine zwin-gende indogermanische Etymologie haben; seit TORP/FALK 1909 denkt man an ein urgermanisches *hasjōn- zu einer Wurzel idg. *k'es- ‘schneiden ,spalten’ (lat. cast-rare ‘verschneiden’ u.a.)‚ das auch in an., norw. hes ‘Art Zapfen oder kleine Stange’ vorliegen soll (86).

[Haasia on liettuaksi šasinys, vanhentunut sana.]

... § 87. Für fi. rasia werden in SKES folgende Bedeutungen angegeben: ‘ziemlich kleine, ovale Schachtel mit gefaß verwendet’,‘Schachtel, in der Deckel, bes. als. But- tergefäss befördert werden’, ‘runder, Kleider auf Reisen oder, bei weiten aus einer Wurzel gefemgter Korb’ in dem man Käse zubreitet’,‘den Mühlstein umgebender und von oben schützender Korb oder Rahmen’, für estn. rast: ‘aus gebogenem dunnem Holz gefertigte ovale oder runde Schachtel mit Deckel. Die Beschreibungen passen vorzüglich auf die aus dem bronzezeitlichen Dänemark, aus nordischen Baumsär-gen,aus dem Salzbergwerk in Hallstatt und dem wikingerzeitlichen Haiþabu bekann- ten aus sehr dünnem Material hergestellten Spanschachteln:"Sie sind rund oder oval und haben stets senkrechte Seiten.Die Wandung ist jeweils aus einem langen Stück: gebogen und dann zusammengenäht gebunden oder gernetet. Die Beiden platte besteht aus einer einzigen, meist etwas stärkeren Scheibe. Zuweilen gehört ein übergefalzter Deckel zu den Schachteln.

198.

Die Abdichtung erfolgte in der Regel mit Harz. Dadurch wa-ren die Spanschachteln auch geeignet, Flüssigkeiten aufzunehmen" (CAPELLE 402,mit Abbildung). Handelt es sich bei den Vorläufern der finnischen rasia-Schachteln um die skandinavischen Spanschachteln, erscheint eine Namengebung nach dem Rand, wie sie KOIVULEH-TO vermutet (vgl. HOFSTRA 1985, 158), nicht motiviert”. Das Merkinalhafte wäre dann die Rundung. ... "

***

Saamelaiskielten Álgu-tietokannassa on esitetty sekä omaperäinen että tuo umpifalski "germaanietymologia".

http://kaino.kotus.fi/algu/index.php?t=sanue&lekseemi_id=61936&hakusana=asia&sanue_id=42963

[asia]?=suomi[asea]Häkkinen, K. 2004 NSES  s. 70-71
asia?=suomal.-ugril. kk.atᴈUEW 1988  s. 20-21

[asia] : itämerensuomi>kantasaameāššēLehtiranta, J. 1989 SUST 200  s. 16
[asia] : itämerensuomi>uumajansaame[aassjee]Lehtiranta, J. 1989 SUST 200  s. 16
[asia] : itämerensuomi>luulajansaame[assjē]Lehtiranta, J. 1989 SUST 200  s. 16
asia : itämerensuomi>pohjoissaameášˈšiSammallahti, P. 1998 SaL  s. 129, 228
asia : itämerensuomi>pohjoissaameašˈšeUEW 1988  s. 20-21
[asia] : itämerensuomi>pohjoissaame[ašˈše]Lehtiranta, J. 1989 SUST 200  s. 16-17
[asia] : itämerensuomi>inarinsaame[äšši]Lehtiranta, J. 1989 SUST 200  s. 16-17
[asia] : itämerensuomi>koltansaame[ȧ͕š̜̄š̜ᴱ̇]Lehtiranta, J. 1989 SUST 200  s. 16-17
[asia] : itämerensuomi>kildininsaame[ā͕š̜̀š̜ᴱ]Lehtiranta, J. 1989 SUST 200  s. 16-17
[asia] : itämerensuomi>turjansaame[ā͕š̀ša]Lehtiranta, J. 1989 SUST 200  s. 16-17
[asia] : itämerensuomi?>norjanlappi[ašše]tietokannan päättelemä
[asia] : itämerensuomi?>norjanlappi[ašše]tietokannan päättelemä
asia<germaaniset kielet:
Sammallahti, P. 1998 SaL  s. 228


kantagermaanianþi̯a-


ruotsiärende
asia?<germaaniset kielet:
LÄGLOS 1 1991  s. 38-39


kantagermaaniuz-andⁱja-


kantaskandinaaviuʀ-andija

Viron pan-germanisti-nettietymologisessa on vain "germaani"pölhöily:

http://eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=asi&F=M&C06=et

asi : asja : asja 'ese, vahend, riist; probleem; juhtum'
?alggermaani *us-anþja-
vanaislandi ørendi, erendi 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
vanarootsi ærande 'sõnum, teade; ülesanne; asjatoimetus, töö'
rootsi ärende '(töö)ülesanne; asjatoimetus; (ametlik) asi'
liivi ažā 'asi; riist'
vadja aźźa 'asi, tegu; ese; anum'
soome asia 'asi, seik; küsimus, probleem; ülesanne'
isuri assiia 'asi; töö, tegevus; tööriist'
karjala asie 'asi; juhtum; ülesanne; põhjus'
lüüdi ažii 'asi; juhtum'
vepsa aźj 'töö, toiming; asi'
On peetud ka tuletiseks samast tüvest mis sõnas ase. Eesti keelest võib olla laenatud vadja asi '(abstraktne) asi, tegu, toiming'.



Sitä vastoin vron ase-sanassa huomioidaan myös ugrikielet.

Ja sieltä viitataan myös asi(a)-etymologiaan.

http://eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=ase

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht' = asema, vuode
asuma
liivi azūm 'ase, voodi; jälg = jälki; koht = paikka'
vadja asu 'tööriist = työkalu; (toidu)nõu = "työveuvo vrt. ajoneuvo", anum = astia; laev = laiva', asuma 'asi = asia', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink = penkki, järi = järvi'
? handi ăsəm 'padi = tyyny'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene%3



Sitä vastoin vron ase-sanassa huomioidaan myös ugrikielet.

Ja sieltä viitataan myös asi(a)-etymologiaan.

http://eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=ase

ase : aseme : aset '(kunagi olnu) asupaik; voodi vm magamiskoht' = asema, vuode
asuma
liivi azūm 'ase, voodi; jälg = jälki; koht = paikka'
vadja asu 'tööriist = työkalu; (toidu)nõu = "työveuvo vrt. ajoneuvo", anum = astia; laev = laiva', asuma 'asi = asia', rhvl asub (oleviku ains 3P) 'on'
soome asema 'jaam; asukoht; positsioon; seisund', asua 'elada; viibida'
isuri assuua 'kombeks olla; elada'
Aunuse karjala asemittši 'asemel', azuo 'teha, valmistada; järglasi soetada'
lüüdi azuda 'teha, valmistada'
vepsa azoda 'panna (võrku pinguletõmmatud nöörile)'
ersa eźem 'koht; pink'
mokša äźǝm, jäźǝm 'pink = penkki, järi = järvi'
? handi ăsəm 'padi = tyyny'
? mansi osma 'padi'
Läänemeresoome-mordva või soome-ugri tüvi. Isuri vaste võib olla soome keelest laenatud. Eesti keelest on laenatud vene%3


Mitä tulee tuohon sanaan rasia,pyöreä kannellinen astia,pillerirasiasta hatturasiaan,josta touhu lähti liikkelle vuonna 1942 Karstenin toimesta,niin jos ja kun se on vasarakirvesperua,se on sa- ma juuri kuin sanassa ratas,m.= pyörä,siinä on vain toinen nominatiivin pääte,-is,m.tai e,fem.  

Esitetyt germaanisanatkin voivat olla paikkansapitäviä - mutta suomessa EI TODELLKAAN OLE VASARAKIRVESKAUDELTA KERMAALILAINOJA.


http://kaino.kotus.fi/algu/index.php?t=sanue&lekseemi_id=96229&hakusana=rasia&sanue_id=93968

rasia  = kantasuomi   [rasia]  LÄGLOS 3 2012  s. 130

rasia : itämerensuomi > inarinsaame   rassii  SSA 3 2000  s. 52
rasia : itämerensuomi > koltansaame   [ras̜̀s̜ì]  SSA 3 2000  s. 52
rasia  ?< germaaniset kielet:     SSA 3 2000  s. 52


kantagermaani [ranđⁱja-
rasia  ?< germaaniset kielet:     LÄGLOS 3 2012  s. 130


kantagermaani [ranđⁱja-


kantaskandinaavi [randija
rasia  !< germaaniset kielet:     Koivulehto, J. 1984 BFVS 131  s. 198


kantagermaani [ranđⁱja-



http://eki.ee/dict/ety/index.cgi?Q=rasi&F=M&C06=et

rasi : rasja : rasja mrd 'ovaalne painutatud külgedega või-, silgu- vm karp'
soome rasia 'toos; karp'
Sõna esineb Hiiu murrakutes. Soome tüvi on tõenäoliselt germaani laen, ← algger-maani *randja-, *randia-, mille vaste on rootsi mrd rände 'karbi,vaka, sõela raam'. Vä- hem usutav on võimalus, et Hiiu murrakuteski on tegemist vana germaani laenuga.


Lithuanian: rãtas = pyörä

Etymology: 'Rad = pyörä, Kreis(ring) = ympyrärengas',
Pl. rãtai 'Wagen = vaunut, (häm., ”rattaat”)',
lett. rats 'Rad', Pl. rati 'Wagen'.

Dazu lit. rãčius 'Wagner, Stellmacher = vaunuseppä',
ratãnas 'Kreis = piisi, Rundtanz = piirileikki' (s.s.v.),
rãtinė 'Wagenschuppen, Stellmacherwerkstatt = vaunupaja',
in der 1. Bed. rataĩnė, auch ratinýčia mit slav. Suffix,
ebenso ratainyčia dass.
(über eine angebliche Pferdegottin Ratainyčia = hevosjumalatar "Rattainen", "Rattaiska").

Cf. ai. ráihaī, av. raөaī 'Wagen',
lat. rota 'Rad', rotundus 'rund = pyöreä' (umgebildet aus *retondos nach rota),
air. rethim 'laufe = juoksu, kulku', roth 'Rad = pyörä' (über ev. noch hierher gehörige ir. raith 'merkte' usw. s.s.v. pràsti),
mnd. rath, and. rad 'Rad', mhd. raddīt (Adj.) 'mit Räderchen versehen = varustaa pyörin' (cf. zur Bildung lat. rotula 'Rädchen = ratas').

Von Komposita sei z. B. erwähnt lit. dvirãtis 'zweiräderig = polkupyörä' (Neol. dvìratis 'Zweirad, Veloziped').



[Fraenkel sanoo, että näillä samoilla oieta ja vieriä ei oli tekemistä ratas-sanan kans-sa. Minä sanoisin, että todennäköiesti on. Nämä sanat vaan ovat alkperäisliettuaa, mutta ratas on VASARAKIRVESLAINA. HM.

Die Wörter haben nichts mit lit. riẽsti 'aufbiegen = taipua, oieta ylös, hochwölben = kaareutua ylös, zusammen-, aufrollen vieriä yhteen, kääriä kokoon',
rìsti 'rollen = pyöriä, wälzen = valssata' zu tun (s. über diese s.v. riẽsti), auch nicht mit abg. obrésti (Praes. obręštą) 'finden = löytää'. ]

Auch die von Endzelin bei M.- Endz. s.v. retēt I angenommene Verwendung mit lett. retēt 'zur Heilung bewachsen, Kallus ansetzen = parantua kasvamalla, esim. murtunut luu yhteen)', saretēt 'dick werden = saeta, paksuuntua, gerinnen = hyytyä', lit. užretė'ti (ostlit. ažuretė'ti) 'hart werden = kovettua', indem lett. saretēt urspr. 'zusammenlaufen = kokoontua' bedeutet habe, ist unrichtig.

Vielmehr gehören lett. retēt, lit. užretė'ti usw. zu lit. retỹs = haava,

lett. rēta, rēte 'Wunde = haava, Narbe = arpi, naarmu'

(sowie s.v. rẽtas = harva, harvinainen niukka, rėtis = seula).

Aus dem Balt. stammen finn., estn. ratas, liv. ratās 'Rad = pyörä' usw.

Zu der Familie von rãtas gehört wohl auch,wie Moszýnski JP 36 (1956),1 ff. 4ff. aus- führlich darlegt,der 2.Tl.von plaumorati, das nach Plinius Nat. hist. 18, 172 von Gal- liae einem Räderpflug pyöräaura, in Raetia, d.h. in Gallia transpadana, im Gebrauch ist. [Padan on Po-joki, etr.,HM.] Das Kompos. plaumorati stammt daher nach Moszýnski aus dem Illyr.

[HM: Reetit olivat samaa väkeä kuin veneetit - tai ainakin näiden naapureita ja liitto-laisia, ja kulttuurinen vaikutus oli molemminpuolista.Lisäksi molemmat olivat hyvissä väleissä Rooman latinalaisten kanssa. Veneettien jumalat olivat naisia: tunnetuin oli latinalaisten kanssa yhteinen Venus, ja ylin reettien kansa yhteinen Reitia. Reitian jumaluuksiin kuului mm. kirjoitustaito. Se saattaisi kuitenkin olla myös sotavaunukan-sojen vasarakirvestaustainen hevosjumaluus Ratainyčia ("Rattaiska").

Ratainycia.original.jpg

Aukštaičių (Ylä-Liettuan) Ratainyčia

Ratainyčialla on edelleen selvä "asiayhteys" ainakin täällä päin vieläkin pajon tunne- tumpaan mytologiseen hahmoon: liettulaisten ja kuurilaisten ukkosen ja hirmumyrs-kyn jumala Perkunasiin (Perkeleeseen), joka ajaa taivaalla jyrisevilllä tulta iskevillä vaunuilla (Otava, Didieji Grįžulo Ratai = Suuren (Paluu)uran Vaunut, tulee sanasta grį̃žti (~ta,~o) = palata - eli palataan samaa jälkeä kuin on mentykin.Tämä väänne- tään usein vähän modernimmin "Didieji Grąžulo" = "Suuren Puntarin (= Pietarin...) Rat(t)aiksi,sekä myös D.Gražu(o)lio ="Komistuksen" tai D.Gražu(o)lės= Kaunottaren rattaiksi. Se on mytologiassa ollut myös "Ratainyčian Vaunut".

Perkele muuten iskeä roimentaa (per(k)ti) RUOSKALLA (jossa on kärkipainot, žiba-lai eli hippulat,tavallisella maallisella kuolevaisella taistelijalla n 1/2 kg, nappiin osu- essaan tappaa sekin suden, vaikka se ei päätarkoitus olekaan) eikä esimerkiksi va-saralla, muulla nuijalla, kirveellä (hilparalla) tai keihäällä (joka tuli paljon myöhemmin lujan jalustimellisen satulan myötä muotiin kelteillä).

Täällä on eräästä nykyaikaisesta pelistä:

Perkūnas and the Devil

An important function of Perkūnas is to fight the devil (in Latvian,jods,Lithuanian  velnias). It is placed as an opponent of Perkūnas. The image of velnias is affected by Christianity. It is the god of hell and death. Its other names in Lithuanian include Velnias.

Perkūnas pursues his opponent jods for picaroon or theft of fertility and cattle. Velnias hides in trees, under stones, or turns into various demonic animals: a black cat, dog, pig, goat, lamb, pike, cow (compare to the Latvian representations of jods a creature with the cow hoofs) or a person.

Perkūnas pursues an opponent in the sky on a chariot, made from stone and fire (Li-thuanian ugnies ratai). Sometimes the chariot is made from red iron. It is harnessed by a pair (less often four or three) of red and white (or black and white) horses (sometimes goats).

Compare the Lithuanian deity of horses and chariots Ratainyčia (Ratainicza men-tioned in Lasick‘s works; from Lithuanian ratai - "wheel").It is a mythologized image of a chariot of Didieji Grįžulo Ratai ("Grand Wheels of Grįžulas" (Ursa Major). It agrees with Samogitian representations, in which Perkūnas is a horseman on a fiery horse. On his heavenly chariot Perkūnas appears in the shape of a gray-haired old man with a big beard of many colors, in white and black clothes, holding a goat on a cord in one hand and a horn or an axe in the other.

Perkūnas possesses many weapons.They include an axe or sledgehammer, stones, a sword, lightning bolts, a bow and arrows,a club,and an iron or fiery knife. Perkūnas is the creator of the weapons (Akmeninis kalvis, "the stone smith") or he is helped by the heavenly smith Televelis (Kalvelis).

" Er verweist für den 1. Tl. auf alb. feg. pluer 'Pflug(schar) = auranterä'. Von den Illy-riern ist der Ausdruck zu den Kelten jenseits des Po gedrungen,und ihn haben nach 568 n. Chr. die Langobarden, als sie die Po-Ebene einnahmen, kennengelernt. Der 2.Tl. des Kompos. wurde schliesslich als selbstverständlich fortgelassen, und daher liest man plovum 'Pflug = aura' in einer langobardischen Gesetzesvorschrift.

Neben plovum steht mit anderem Suffix ahd. plīh, phluog, mhd. phluoc.

Aus dem Germ. stammt slav. plug (über lit. plūgas s.s.v.).

Langobard. plovum, ahd. plīh usw. gehören nach Moszýnski zu der

idg.Wz.*sphelī 'aufreiffen = kääntää, kyntää auki,spalten = halkaista, lohkoa, pilkkoa, jakaa' (s. über diese s.v. pélti).

Der 1.Tl. des Kompos. plaumorati sowie dtsch.Pflug bedeuten daher nach M. ent- weder 'das,was die Erde aufreisst = sitä, mikä maan kääntää' oder 'abgespaltenes, angemessen zugeschnittenes Stück Holz=määrämittaiseksi leikattu puunkappale'.

Die Pflüge wären urspr. aus Holz hergestellt.


***

https://yle.fi/uutiset/3-6855325

Muinainen uhrilöytö Bulgariasta: Hevosvaljakko seisoi haudassaan

Vaunujen eteen valjastetut hevoset olivat elossa, kun ne ohjattiin traakialaishallitsijan hautaan. Hevosen asema traakialaisten elämässä ja uskonnossa oli tärkeä, jopa jumalallinen.

13-3-6855008_1.jpg

Arkeologit ovat löytäneet Koillis-Bulgariasta Sveshtarin kylästä poikkeuksellisen hevosvaljakon. Kaksi hevosta oli haudattu pystyasennossa, ja myös kaksipyöräiset vaunut ovat löytönä ainutlaatuinen.

Hautakummun on uskottu kuuluneen kuningas Cothelasille, joka hallitsi geettien hei-moa 300-luvulla ennen ajanlaskumme alkua.Valjakko kuitenkin arvioidaan pari sataa vuotta vanhemmaksi.

Kaivausten johtajan professori Diana Gergovan mukaan vaunujen eteen valjastetut hevoset olivat elossa, kun ne ohjattiin kapenevaksi kaivettuun hautaan. Siellä ne tapettiin, jotta ne vetäisivät vainajan tuonpuoleiseen. Kapeassa haudassa hevoset eivät mahtuneet kaatumaan kyljelleen tai vajoamaan polvilleen.

Geetit olivat yksi traakialaisista heimoista. Hevosella oli heidän puolipaimentolaises-sa elämässään ja myös uskonnossa keskeinen asema. Hevosta ilmeisesti pidettiin jumalien sanansaattajana, jonka kautta ihmiset saivat tietää heidän tahtonsa. Jumalien uskottiin jopa voivan ottaa hevosen hahmon.

Vaunuhevosillakin oli suuri arvo, mutta erityisessä asemassa olivat ratsukot, mistä kertovat monet kallioihin hakatut, rahoihin lyödyt ja patsaiksi veistetyt kuvat. Monet hautojen kauneimmista kulta-aarteista oli koristeltu ratsuhevosten kuvilla.

Ehjän haudan löytyminen on poikkeus

Bulgariassa on kaikkiaan kymmenisen tuhatta traakialaista hautakumpua. 90 pro-senttia haudoista on tuhottu joko kokonaan tai osittain, ja hautojen kulta-aarteet ovat päätyneet salakuljettajien mukana ulkomaille.

Siksi ryöstämättömän haudan löytyminen oli tutkijoille iso ilo ja yllätys. Hevosten luu-rangot olivat kokonaan ehjät, ja valjaista olivat säästyneet metalliosat. Vaunut ovat aivan erilaiset kuin muualta Bulgariasta aiemmin löytyneet traakialaiset hevospelit.

Kolme vuotta sitten tutkijat löysivät Borissovon kylästä toisen valjakon. Se on joitakin satoja Sveshtarin löytöä nuorempi. Vaunuista olivat jäljellä muun muassa takaosaan pakatut matkatavarat eli pronssipannu ja -kauha sekä pulloja.

Vaunuihin oli kytketty koira, ja lähistöllä lepäsi vainaja, jolle vaunut ilmeisesti kuului-vat. Haarniska, keihäät ja miekat osoittivat hänen olleen soturi, ja lääkeaineet ja mustepullo kertoivat oppineisuudesta.

...

Traakialaisten geeniperintö elää Bulgariassa

Traakialaiset olivat sotataidoistaan ja myös maanviljelyksestään ja karjanhoidostaan kuuluisa suuri kansa. Sen voimaa kuitenkin vähensi jakautuminen useisiin heimoihin, joista jokaisella oli oma hallitsija.

Traakialaiset asuttivat suurta osaa Keski- ja Kaakkois-Euroopasta. Heidän varsinai-sen aikakautensa arvioidaan alkaneen puolitoista tuhatta vuotta ennen ajanlaskum-me alkua.Pari tuhatta vuotta myöhemmin he olivat sulautuneet kreikkalaisiin, rooma- laisiin ja slaaveihin, mutta heidän geeniperintönsä elää yhä etenkin Bulgariassa.

Tiedot traakialaisista perustuvat hautalöytöjen lisäksi naapurien kertomaan, sillä he itse eivät jättäneet jälkeensä kirjallisia lähteitä. Ensimmäiseksi heidät mainitaan Ho-meroksen Ilias-runoelmassa, kertomuksessa Troijan sodasta. Sen uskotaan olevan peräisin kahdeksannelta vuosisadalta ennen ajanlaskumme alkua.